Me valge maja kiirtee ääres
Sealt lahkusime öösel põgenedes
Ei saanud aru miks ja kuhu
Vaid räägiti et igal pool on ohud
Siis läbi kõrbe ja viljapõllud
Me vana saab ja kuskil mingi jaam
Ei olnud selgust, kehitati õlgu
Me peame jõudma
Kui veel
Kõik maha jäi
Ja mälestusi kustus
Betoonist seina kohal
Musti pilvi kuhjus
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam
Ja üle kõige kaikus sünge kõlar
Õhk oli ähvardav ja kostus karjeid
Ei ole pääsu kõigil olid võlad
Nii koduks saab vaid olla ühisvarjend
Ja lapsedki ei saanud aru
Kes on ta vanemad või vend ja õde
Ja tunnelitest sõitis alla lifte
Ja lõpuks ära kadus viimne tõde
Meil räägiti
Et kõike tuleks karta
Ei ainsat puhast keda
Vääriks altar
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam
Jaam