Astun pargis mõõda kõnniteed
Ostan kioskist mullivett
Linna klaas on hõbetamas ees
Noori rõõmustamas rattur trikki teeb
Tunnen kuskilt minevikust leiab üles valu
Rattur hüppab, siis peatub hetk
Seisab õhus ja mälu
Ütleb kõik mis oli olgu meelepett
Sulgen plastikpudeli ja lähen
Olen siin ja praeguses nii kinni
Olen siin ja puudub tahe
Enam ma ei pööra ennast ringi
Taevas on kui joonistatud sile
Ühtlaselt on laotatud ta toon
Väike kettarattur sirgel terav kera
Mina avan pudeli ja joon
Mullivesi, ruudulised tahvlid
Seljatugeteta pargipingid, pood
Sile klaas peegeldamas soodu
Mina avan pudeli ja joon